Kümnes – raamat, mille tegevus toimub maal, kuhu olen alati tahtnud minna

Patti Smith. “Kõigest lapsed”. Mask, 2014. 319 lk.

Pean piinlikkusega tunnistama, et ei teadnud lauljast ja luuletajast nimega Patti Smith midagi. Nüüd, pärast selle raamatu lõpetamist, lugesin internetist intervjuusid temaga, kuulasin youtube’ist tema esinemist ning otsisin, milliseid tema raamatuid võiks veel kätte saada. Sest see raamat oli lihtsalt nii hea, täiesti raputav. Vaimustav stiil, täpsed kirjeldused, magusvalusad kogemused. Kaalusin, ehk mahutada see hoopis armastusromaani alla, ent sõna otseses mõttes klassikalise armastusromaani alla see vist siiski ei mahuks – tegu on ikkagi sajaprotsendiliselt dokumentaalse jutustusega. Sestap saigi liigitus tehtud toimumiskoha järgi, sest ehkki olen USAs käinud, läheksin sinna suurima rõõmuga uuesti.

Üheksas – raamat, mille tegevus toimub koolis

Toomas Mikkor. “Kusti poisid”. Varrak 2015, 336 lk.

Koolimälestusi on palju kirja pandud ja avaldatud, aga pahatihti on mõned neist üsna igavad ja meeldivad ilmselt vaid asjaosalistele endile. See raamat Gustav Adolfi Gümnaasiumist oli aga tõeline kompvek – õigemini lausa šokolaaditahvel või kommikarp, sest seda jätkus kauemaks kui ainsaks ampsuks. Väga muhe stiil, parajalt doseeritud eneseiroonia ja “oh-küll-meie-olime-ikka-ägedad-kutid”- suhtumise vältimine. Lugesin ja nautisin. Ehkki käisin ise koolis kümnend hiljem, kui Mikkor, s.t 1980. aastatel, oli äratundmisrõõmu küllaga – Harjumäe paviljonidest ostetud vahvlijäätis, nätsupaberite kogumine, rasvas küpsetatud lihapirukad ehk “laibakad”, peost peosse korduvad sünnipäevamenüüd, hambaarstihirm koolis… Tõeliselt hea lugemine, soovitan soojalt.